Mis värk selle looduse taastamise määrusega Euroopa Parlamendis oli?

Viimased nädalad on EL keskkonna- ja kliimapoliitika nohikutele väga pingelised olnud. Euroopa Parlamendis on käinud tõsine sisemine heitlus looduse taastamise määruse teemal. Keskne küsimus on olnud selle ambitsioonikuses. Konservatiivsemad poliitikud on hakanud muretsema, kas looduse taastamise määrus sellisel kujul nagu Euroopa Komisjon selle on välja pakkunud, seab liigselt ohtu erinevad majandussektorid (toidu tootmine, taastuvenergia, metsandus jt).

Mis on looduse taastamise määrus?

Looduse taastamise määruse pakkus Euroopa Komisjon välja juba eelmise aasta suvel, täpsemalt 22. juunil 2022. Selle eesmärk on kaitsta elurikkust EL-is ja toetada sellega ka võitlust kliimamuutuse vastu. See lähtub teadmisest, et enam kui pool maailma SKP-st sõltub loodusest ja selle hüvedest. Samas on looduse seisukord igal pool, sealhulgas ka EL-is, kiiresti halvenenud.

Selleks, et olukorda parandada seatakse looduse taastamise määrusega konkreetsed eesmärgid elupaikade ja liikide kaitseks, pööratakse ümber tolmeldajate (nagu mesilased) vähenemine aastaks 2030, tagatakse linnades piisav rohelus, parandatakse põllumaade elurikkust, taastatakse kuivendatud märgalasid jne.

Komisjoni välja pakutud määrusega võeti siht, et aastaks 2030 oleks 20% EL maa ja merealade taastamist vajavatest ökosüsteemidest taastatud. Aastaks 2050 oleks aga taastatud kõik. Riikidelt oodati konkreetseid riiklikke looduse taastamise kavasid ja linnadelt rohealade hoidmist ja suurendamist.

Läbirääkimised kujunesid väga raskeks

Alates 2020. aastast on Euroopa Komisjon töötanud EL-i Roheleppes sõnastatud eesmärkide ellu viimise nimel. See on muutnud kogu EL-i seadusandlust ja kuigi keskkonna- ja kliima seisukohast on see kõik olnud positiivne, on suurenenud ka mure erinevate majandussektorite muutumisvõime pärast.

Kasvavad nõuded ja uued investeerimisvajadused on nii mõnegi sektori tagajalgadele ajanud. Kuigi need vaidlused on käinud kaasas kõikide suuremate roheleppe algatustega, on viimasel aastal võitlus tõeliselt tuliseks läinud. Eriti tugev on vastasseis elurikkuse ja põllumajanduse ning metsanduse vahel.

Looduse taastamise määruse arutelud langesid keerulisele ajale. Venemaa sissetung Ukrainasse, sellest tulenenud energiakriis, paljud uued roheleppega seotud algatused ja 2024 eesootavad Euroopa Parlamendi valimised. Kõik need on kasvatanud juba pikemat aega pingeid erinevate huvigruppide, poliitikute ja ettevõtete vahel. Nüüd need pinged kulmineerusid.

Parlament polnudki enam ambitsioonikas osapool

Liikmesriigid suutsid omavahelised vaidlused siiski Euroopa Liidu Nõukogus tulemuslikult ära pidada. 20. juunil leppisid EL-i keskkonnaministrid kokku oma seisukohad looduse taastamise määruse osas. Kuigi ministrid leidsid, et komisjoni esialgset ettepanekut tuleks muuta vähem ambitsioonikamaks, ei ole see väga ebatavaline. Euroopa instituutide kolmikust (komisjon, nõukogu ja parlament), on nõukogu alati keskkonna- ja kliimapoliitikas pigem konservatiivsemaks peetud. Seda üllatavam oli aga see, mis juhtus parlamendis, mida üldiselt kõige ambitsioonikamaks peetakse.

Parlamendi arutelud ei keerelnud selle ümber, kuidas teksti tugevamaks muuta ja loodust enam kaitsta. Vastupidi – kalanduse ja põllumajanduse komisjonide arutelud jõudsid selleni, et ettepanek tuleks kogu täiega komisjonile tagasi saata. Eriti tugev vastane oli Euroopa Rahvapartei fraktsioon, ehk EPP, kuhu kuulub Eesti erakondadest Isamaa.

Peamiselt kõlasid mured, et komisjon on teinud kehva ettepaneku. Loodust on vaja kaitsta küll, aga mitte nii. Mõju majandusele on liiga suur ja üldse puudub korralik sotsiaalmajanduslik mõjuhinnang. Tõe huvides tasub siiski ära mainida, et Euroopa Komisjoni ettepanekuga kaasnes ka mõjuhinnang. Seda ei peetud aga piisavaks.

Kahest parlamendi komisjonist hävitava hinnangu saanud looduse taastamise määrus liikus keskkonnakomisjoni, kus toimusid väga tulised arutelud. Ühel hetkel jalutasid EPP saadikud keset koosolekut minema ja meedias (ning sotsiaalmeedias) käis päris tõsine mudaloopimine. Kõik osapooled suunasid oma tähelepanu 27.06 toimunud hääletusele. Määruse pooldajad lootsid seal  kiirelt põleva seaduse ära päästa ja vastased sama kiirelt tuhastada.

Enne komisjoni istungit avaldasid enam kui 3300 teadlast ka oma poolset toetust looduse taastamise määrusele ja selgitasid avalikus kirjas, kuidas selle vastu kasutatavad argumendid on ebateaduslikud. Lõpptulemus – 44 poolt ja 44 vastuhäält.

Peale seda läks kohe eriti põnevaks. Keskkonnakomisjoni juht Pascal Canfin süüdistas EPP-d hääletusega manipuleerimises. EPP liige Peter Liese nimetas Canfini aga „kõige halvemaks ja enim kallutatud keskkonnakomisjoni juhiks, keda ta on kunagi kogenud.“ Ühesõnaga, mudaloopimine läks aina tõsisemaks.

Viiki jäänud hääletus andis mõlemale osapoolele võimaluse oma argumente aina tugevamini suruda. Vastaste sõnul näitas keskkonnakomisjoni hääletus seda, et tegu ongi halva asjaga. Toetajad said rõhuda sellele, kui noatera peal kogu EL-i keskkonnakaitse tõsiseltvõetavus seisab.

Uueks sihiks sai 12. juulil toimunud parlamendi plenaar, kus oli ette nähtud viimane hääletus. Seal pidi saama selgeks, kas looduse taastamise määruse läbirääkimised jätkuvad, või jääb see lahendada 2024. aastal ametisse astuvale uuele Euroopa Komisjonile.

Lähenevad valimised ja lõhed Euroopa Rahvaparteis

Kogu selles diskussioonis on kõige huvitavam osapool EPP. On selge, et nende tänasele juhile Manfred Weberile aina tugevnev keskkonna- ja kliimapoliitika ei sobi. Või vähemasti ei näe ta, et see sobiks EPP valijatele. Seetõttu on ta teinud jõupingutusi, et näidata EPP-d kui sotsiaalmajanduslike aspektide eest seisvat osapoolt roheleppe ümber keerlevas debatis. Koguni niipalju, et teda on süüdistatud väga alatutes võtetes looduse taastamise määruse läbi kukutamiseks.

Samas on roheleppele ja selle algatustele vastu töötamine ka oma enda fraktsioonikaaslaste ründamine. Ka väga paljudele EPP liikmetele on looduse kaitsmine oluline. Eriti oluline on rohelepe ja selle algatused aga Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, kes on samuti EPP fraktsiooni liige. Von der Leyen ise ei tahtnud aga ka väga jõuliselt omaenda algatust kaitsta.

Seda kõike on tõlgendatud päris tõsise sisetülina. Looduse taastamise määrusega kaasnenud vaidlused olid mõnes mõttes juba valmistumine 2024. aasta valimiseks ja ilmselt näitavad ka seda, milliseid seisukohti hakkavad paremapoolsed fraktsioonid peale valimisi vedama.

Ja nii jäigi von der Leyen pigem tahaplaanile ja kõrgel tasemel toimus kaklus Weberi ja Euroopa Komisjoni roheleppe eest vastutava asepresidendi Frans Timmermansi vahel. See on veel omaette väga pikk jutt ja kõigest ei jõua kirjutada nii et…

…Lõpphääletus parlamendis

Strasbourgis toimunud parlamendi plenaari eel toimus tihe töö. Nii määruse vastased kui pooldajad püüdsid oma ridu tugevdada, sest oli selge, et komisjonides toimunu ei pea ilmtingimata plenaaril korduma. Oli teada, et hääletus tuleb tõenäoliselt väga napp aga selle tulemust oli väga raske ennustada.

Käis tihe meedias ja sotsiaalmeedias kaklemine, erinevad huvigrupid kirjutasid parlamendisaadikutele, protesteeriti ja tehti meeme. 06. juulil toimus aga midagi erakordselt ägedat. 84 Euroopa Parlamendi praktikanti kirjutasid parlamendisaadikutele kirja, milles palusid neil plenaaril looduse taastamise määrust toetada viidates sellele, et neil on samuti unistused ja ootused elamisväärsest tulevikust ning nad loodavad, et saadikud ei lase käest seda võimalust planeedi tulevikku kaitsta. Selliseid olukordi ei juhtu just tihti ja see näitab kui tõsiseks roheteemade käsitlemine EL poliitikas muutunud on.

Päev enne plenaari hääletust kogunesid Strasbourgi parlamendihoone ette nii põldurid kui ka rohelised aktivistid. Hoolimata hoone ees toimunud vastandumisest ütles kohale tulnud Greta Thunberg väga targalt, et talunikud ja keskkond käivad käsikäes. Toitu ei ole ilma looduseta ja loodust elus hoidvaid süsteeme lõhkudes, on toidu ohutu tootmine veel keerulisem.

Hääletuse eelsel õhtul hakkasid ka kaks EPP-sse kuulunud parlamendisaadikud sotsiaalmeeida läbi teavitama, et planeerivad hoolimata fraktsiooni liinist looduse taastamise määrust toetada. Nendeks olid Iirimaalt pärit Seán Kelly ja Deirdre Clune. Pinge aina kruvis.

12. juuli hommikul ei teadnud keegi, kuidas kogu asi läheb. Kõigepealt hääletati, kas määrus täies mahus tagasi lükata. See läks napilt aga määruse mõttes edukalt – 312 saadikut toetas määruse tagasi lükkamist, 324 olid selle vastu ja 12 ei hääletanud. Kuigi see oli juba hea märk hoidsid kõik huvilised hinge kinni, et mis saab peale muudatusettepanekute hääletust.

Lõpptulemus: 336 toetasid määrust, 300 olid vastu ja 13 hoidusid hääletamast.

Eesti saadikutest toetasid määrust Andrus Ansip, Sven Mikser ja Urmas Paet. Vastu olid Riho Terras ja Jaak Madison ning Yana Toom jäi erapooletuks.

Mis saab edasi?

Hoolimata sellest, et paljude keskkonnaorganisatsioonide jaoks on suur pettumus, et määruse teksti muudeti nii parlamendi kui ka nõukogu poolt omajagu nõrgemaks, oli tänane samm siiski väga oluline. Kui määrus oleks tagasi lükatud, oleks see olnud tõsine löök kogu roheleppele.

Nüüd ootavad ees läbirääkimised nõukogu ja parlamendi vahel, et jõuda lõpliku määruse tekstini. Seega pole vaidlused looduse taastamise üle veel lõppenud ja võimalusi teksti nii tugevamaks, kui ka nõrgemaks kirjutada on veel küllaga. Aga korraks võib siiski rõõmustada. Läks hästi.

Avafoto: Philippe STIRNWEISS; Euroopa Liit