Kas mäletate Euroopa Liidu kliimaseadust? Seal pandi kirja EL kliimaeesmärgid aastateks 2030 (-55% kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastaga) ja 2050 (kliimaneutraalsus).
Nende kahe tärmini vahele jääb aga üks kümnend veel 2040. Selle jaoks kliimaseadus eesmärki ei sõnastanud, küll aga on seal kirjas, et Euroopa Komisjon peab selle aasta alguses esitama „üksikasjalikul mõjuhindamisel põhineva seadusandliku ettepaneku, nagu kohane, millega muudetakse käesolevat määrust, et lisada sellesse liidu 2040. aasta kliimaeesmärk“.
Selle puudujäägi lahendamine sai suure tõuke täna, sest Euroopa Komisjon avalikustas oma nägemuse 2040. aasta eesmärgist: vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga.
Eesmärgiga kaasaskäivas mõjuhinnangus hindas Komisjon kolme erinevat stsenaariumit:
- Variant 1: kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine kuni 80%. See eesmärk on valitud nii, et 2030 ja 2050 aasta eesmärkide vahele on tõmmatud sirge joon ja vaadatud, mis eesmärk 2040. aastaks välja joonistub.
- Variant 2: kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine vähemalt 85% ja kuni 90%. See variant on kooskõlas kasvuhoonegaaside netoheite tasemega, mis saavutatakse praeguse poliitikaraamistikuga jätkamise korral (- 88%). Komisjon kasutab seda varianti baas-stsenaariumina.
- Variant 3: kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine vähemalt 90% ja kuni 95% . Selle eesmärgi pakkus välja Euroopa kliimamuutuste teaduslik nõuandekogu.
Nende põhjal on komisjoni valinud toetada kuldset keskteed, kuid see ei tähenda veel, et eesmärk nii ka kliimaseadusesse kirja saab. Lõplik seaduse muudatus jääb nüüd Euroopa Liidu valimiste tulemusi ootama. Ees on rohkem kui pool aastat põhjalikke debatte ja usun, et lõplik eesmärk lepitakse kokku Ülemkogu tasandil riigijuhtide poolt. Oluline roll saab olema ka Euroopa Parlamendis toimuvatel aruteludel, eriti kuna kliimaambitsioon parlamendisaadikute seas on raugemas. Loomulikult on keskkonna vaates kõige parem kolmas variant, kuid selle kokku leppimine saab olema väga keeruline.
On selge, et aasta esimeses pooles peetavad poliitilised debatid rõhutavad olulisel määral ka ambitsioonika kliimapoliitika negatiivseid tagajärgi. Suur fookus saab olema põllumajandusel, kuna Euroopa pealinnades toimuvad põllumeeste protestid on muutnud Euroopa Liidu juhte selle sektori osas eriti ettevaatlikuks. Komisjon tegi juba seda teatist ette valmistades põllumajanduse osas järeleandmisi. Näis, kuidas arutelud lõppevad.
Foto: Dati Bendo \ Euroopa Liit