Eelmisel nädalal sai selgeks, et Euroopa Komisjoni uueks roheleppe eest vastutavaks asepresidendiks saab seni institutsioonidevaheliste suhete eest vastutanud asepresident Maroš Šefčovič. Uue asepresidendi määramine oli vajalik kuna seni roheleppe eest vastutanud Frans Timmermans kandideerib hetkel Hollandi peaministriks loobudes seega suvel komisjoni asepresidendi kohast.
Lisaks Maroš Šefčovičile kinnitati ka teine uus oluline volinik – kliimavolinik Wopke Hoekstra, kes oli varem Hollandi asepeaminister. Kuigi Frans Timmermans täitis korraga nii roheleppe eest vastutava asepresidendi, kui ka kliimavoliniku rolli, tehti seekord erinevatel põhjustel need kohad eraldiseisvaks. Uues struktuuris allub kliimavolinik Hoekstra asepresident Šefčovičile.
Kes need inimesed on?
Maroš Šefčovič on pika Euroopa Komisjoni kogemusega Slovakkia poliitik. 2009-2010 töötas ta hariduse, koolituste, kultuuri ja noorte volinikuna. Hiljem on ta kandnud institutsioonidevaheliste suhete ja energia portfelle. 2019. aastal sai ta Von der Leyeni komisjonis institutsioonidevaheliste suhete asepresidendiks.
Poliitiliselt kuulub ta EL-is sotsiaaldemokraatide perre (S&D). Samas on tal terve hulk üsna vastuolulisi poliitilisi eelistusi, mida nt Eestis sotsiaaldemokraatidega väga ei seosta. Näiteks on ta tugevalt oponeerinud LGBT õigustele 2019. aastal Slovakkias toimunud presidendivalimistel kandideerides.
Wopke Hoekstra on Hollandi poliitik, kes oli viimases Mark Rutte juhitud valitsuses asepeaminister ja välisminister. Ta kuulub Hollandi kristlik-demokraatlikku erakonda CDA (Christen-Democratisch Appèl), mis kuulub Euroopa Parlamendis EPP ridadesse. Kuigi seda poliitilist perekonda esindab ka praegune komisjoni president Ursula von der Leyen, on EPP viimasel ajal üsna tugevalt roheleppe algatuste vastu astunud.
Hoekstra puhul tegi teda küsitlenud parlamendisaadikuid murelikuks ka tema varasem töö naftaettevõttes Shell ja konsultatsiooniettevõttes McKinsey. Viidati, et tema senine CV ei näita teda just erilisele kliimakangelasena.
Peale pikki arutelusid ja lisaküsimustele vastamisi kiideti mõlemad mehed siiski Euroopa Parlamendi poolt heaks. Mida neilt enne 2024. suvel toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi oodata on?
Eesolevad roheleppe algatused
Oktoober 2023: Esimene algus on juba esitletud Euroopa jalgrattadeklaratsiooni, millega pannakse paika jalgrattakasutuse suurendamise põhimõtted. Lisaks on oodata sel kuul ka tuuleenergia paketti, mille eesmärk on kiirendada tuuleenergia arendust EL-is, muutes näiteks lõastamise protsessi kiiremaks. Lisak on oodata mikroplastireostuse vältimise määrust.
November 2023: Aasta eelviimane kuu toob uue mobiilsuspaketi, mis käsitleb ühtset Euroopa liikuvusandmeruumi, pakettreise ja reisijate õigusi. Lisaks sellele on tulemas ka kombineeritud veo direktiivi läbivaatamine. Energeetika valdkonnast on oodata võrkude kasutuselevõtu toetamise tegevusplaani. Samuti on tulemas määrus, millega luuakse vastupidavate Euroopa metsade seireraamistik.
Detsember 2023: Aasta lõpetab ainus tükike, mis on jäänud alles kestliku toidusüsteemi määrusest. Selle talust taldrikule strateegia algatuse eesmärk oli käsitleda loomade heaolu võimalikult laiapõhjaliselt. Praeguste plaanide järgi tuleb selle komisjoni tegevuse ajal välja vaid algatus, mis tegeleb elus loomade kaitsmisega transpordi ajal.
2024 I kvartal: Uuel aastal on oodata süsiniku sidumise tehnoloogiate teemalist teatist ja 2040. aasta kliimaeesmärki. Nii uus roheleppe asepresident kui ka kliimavolinik lubasid mõlemad, et plaanivad lähtuda teadlaste soovitustest ja pakkuda välja eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet aastaks 2040 vähemalt 90%. Samas lubas Hoekstra, et komisjon analüüsib ka neid stsenaariume, mida EL kliimateadlaste nõukogu teostatavaks ei pidanud.
Lisaks on 2024. aasta I kvartalis oodata ka veekindlust käsitlevat teatist. Ja siis on varsti juba valimised.
Foto: Alexis HAULOT, Euroopa Liit 2023