Euroopa komisjon esitles eelmise aasta lõpus rohelepet, milles seati eesmärk saavutada Euroopa Liidus kliimaneutraalsus aastaks 2050. Koos sellega lubati esitleda plaani, kuidas tõsta EL-i kliimaambitsiooni aastaks 2030.
Praegu plaanitakse EL üleselt vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2030 40% võrreldes aastaga 1990. Komisjon lubas uurida, kas seda oleks võimalik tõsta 50-55% peale, ilma tugevate negatiivsete sotsiaalsete ja majanduslike mõjudeta.
Seda analüüsi on nüüd tihedalt läbi kevade, suve ja COVID-19 pandeemia tehtud ja septembri keskpaigas esitleti hulga kliima ambitsiooniga seotud dokumente:
- 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi plaan;
- Plaaniga kaasnev mõjuhinnang;
- Muudatusettepanek kliimaseadusele;
- Riiklike energia- ja kliimakavade esialgne analüüs.
Püüan selle postitusega anda kiire ülevaate tähtsamast.
Milline peaks olema EL-i 2030. aasta kliimaeesmärk?
Komisjon leidis oma analüüsis, et kõige realistlikum ja tasakaalukam tee kliimaneutraalsuseni aastaks 2050, on vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heiteid vähemalt 55% võrreldes aastaga 1990 (Joonis 1).
Mõjuhinnangu järgi on ambitsiooni tõstmine võimalik vastutustundlikul ja sotsiaalselt õiglasel viisil. See aitaks kaasa majanduskasvule ja kiirendaks üleminekut puhtale energiale. Lisaks aitaks see kaasa EL-i kodanike heaolule ja toetaks taastumist COVID-19 pandeemiast.
Kas uus eesmärk sisult sama, mis praegune 2030. aasta eesmärk?
Praegune eesmärk, vähendada heiteid 40%, oli plaanis saavutada täiel määral heite vähendamisega. 55% plaanitakse saavutada osaliselt suurema ja kiirema heitmete vähendamisega, aga ka looduslike sidujate abil – ehk siis maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori CO2 sidumine mängib olulisemat rolli.
See otsus on olnud omajagu polariseeriv. Ühest küljest on mõistlik sidumist juba 2030. aasta eesmärgi puhul arvesse võtta, sest 2050. kliimaneutraalsuse eesmärk teeb seda niikuinii. Sedasi on võimalik 2030-2050 vahele jäävat trajektoori lihtsamini mõista.
Samas on ambitsioonikamad osapooled leidnud, et 55% peaks tulema täiel määral heitmete vähendamisest ja looduslik kasvuhoonegaaside sidumine tuleb sinna juurde. Ehk siis komisjoni pakutu polnud nende jaoks piisavalt ambitsioonikas.
Kuidas meil praeguste eesmärkide täitmine edeneb?
Lisaks kliimaambitsiooni tõstmise mõjudele, analüüsis komisjon ka liikmesriikide poolt kokku pandud riiklike energia- ja kliimakavasid aastaks 2030. Nende põhjal peaks EL aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heiteid vähendama kokku 41% – ehk ühe protsendipunkti võrra rohkem kui kokku lepitud. Veelgi enam – kui kogu praegu kokkulepitud seadusandlus täidetakse, peaks EL suutma aastaks 2030 oma kasvuhoonegaaside heiteid vähendada isegi 45%. Arvestades sinna juurde maakasutuse sektori poolse sidumise, peaks heide olema 1990. aastaga võrreldes 47% madalam.
Kuidas komisjon kliima ambitsiooni tõsta plaanib?
Selge on see, et ambitsioonikama kliimaeesmärgi saavutamisse peavad panustama kõik sektorid. Edasi on selguse leidmisega keeruline. Komisjon kinnitas, et kogu EL-i kliima ja energia seadusandlus plaanitakse järgmise aasta suveks üle vaadata. Milliseid muudatusi täpselt plaanitakse, on aga veel vara öelda.
Ilmselt ootab ootab suurim muutus ees EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ehk ETS-i. See süsteem reguleerib energiamahukaid tööstusettevõtteid (näiteks terase- ja tsemenditööstus) ja elektritootmist, Kokku moodustavad ETS-i alla kuuluvad sektorid ligikaudu 45 protsenti EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Komisjoni plaani järgi tuleks ETS-i alla kuuluvate ettevõtete heitmeid suurema ambitsiooni saavutamiskes enam piirata ning kaaluda selle alla hoonete ja transpordiga seotud sektorite lisamist. Kõrgema eesmärgi saavutamine tähendab ka seda, et taastuvenergia osakaal ja hoonete renoveerimise kiirus peavad kiiremini tõusma.
Ka ETS-ist väljaspoole kuuluvate sektorite tuleviku osas on palju ebaselgust. Täna reguleeritakse transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikemahulise elektritootmise kasvuhoonegaaside heitmeid jagatud kohustuse määruse ehk ESR-i kaudu.
Lisaks on LULUCF-i sektori puhul (maakasutus ja metsandus) kokkulepe, et sektori koguheide ja süsiniku sidumine peavad olema tasakaalus. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui soovid tüki metsa maha lõigata – pead samaväärse tüki asemele istutama.
Oma plaanis räägib komisjon ESR ja LULUCF sektorite puhul erinevatest tuleviku võimalustest. Näiteks kui transport ja hooned liiguvad ETS-i alla ja põllumajandus liidetakse LULUCF-iga, võib vajadus ESR-i järele üldse kaduda.
Samas võib ESR-i ka alles jätta – kuna vastupidiselt ETS-ile on ESR sektorite heitmete vähendamine suuresti liikmesriikide enda kohustus, võib selle säilimine liikmesriikidele vajalik innsutus olla, et nende sektorites oma kasvuhoonegaaside heiteid kiiremini vähendada. Samas võib see lähenemine tuua kaasa topeltreguleerimist, nii et selle head ja vead tuleb põhjalikult läbi uurida.
Komisjon toob oma plaanis välja veel mitmeid erinevaid olulisi mõtteid ja aspekte, aga siia postitusse need kõik kahjuks ei mahu. Huvilised loevad terve plaani läbi. Õnneks või kahjuks pole see väga pikk.
Mis see uus eesmärk meile annab?
Esimene ja vast kõige olulisem kasu on see, et meie trajektoor kliimaneutraalse aasta 2050 poole saab olema sujuvam ja mõisltikum. Praeguse eesmärgiga, jääb palju tööd 2050. aastale lähemale ja heitmete vähendamine peab olema lõpus omajagu kiire. Uue plaani järgi hakkame juba oluliselt varem “õigel teel” sammuma ja kohale jõudmise kindlus on suurem.
Investeeringud rohelisse majandusse aitavad kasvatada majandust ja luua töökohti. See on eriti oluline COVID-19 pandeemia tagajärgedega toime tulekuks. Ka investeerime me asjadesse, mida niikuinii vajame ning mis meie elu oluliselt parandavad – kliimainvesteeringud tähendavad energiatõhusamaid kodusid, mille küttearved on madalamad ja märksa vähem õhusaastet. Ka väheneb meie sõltuvus fossiilkütuste impordist.
Mis edasi saab?
Koos plaaniga esitles komisjon ka muudatusettepanekut kliimaseaduse tekstile, mis lisab sinna uue kliimaeesmärgi aastaks 2030 – vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid EL-is vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga.
Nüüd peavad liikmesriigid kõike, mida komisjon esitles, põhjalikult hindama ja mõtlema, kas ja millistel tingimustel nad seda toetada saavad. Enne selle aasta lõppu on EL riigipeadest koosnev Euroopa Ülemkogu lubanud uue ambitsiooni osas kokkuleppele jõuda.
Kui kokkulepe riikide vahel on saavutatud, tuleb leida ühine keel ka Euroopa Parlamendiga, kes tahab 2030. aasta kliimaeesmärki 55% asemel 60% juurde tõsta. Eks järgnevad kuud näitavad, kuidas läbirääkimised kujunevad.
Täpsemad detailid tulevase kliima- ja energia seadusandluse kohta tulevad aga hoopis järgmisel aastal. Komisjon on lubanud uusi ettepanekuid esitleda 2021. aasta juunis.
Fotol on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi plaani esitlusel. Foto autor on Dati Bendo ja see kuulub Euroopa Liidule.