Kliimaseadusest

Timmermans esitlemas kliimaseadust

2019. aasta detsembris otsustasid EL riikide juhid, et aastaks 2050 peab liit olema kliimaneutraalne. Kuigi siis kokku lepitud ülemkogu järeldustes mainiti, et ühel riigil on keeruline selle eesmärgi saavutamist rakendada, on tänaseks ka see üks riik juba kliimaneutraalsele EL-ile toetuse andnud.

Liidrite kokkuleppele ülemkogul eelnes muidugi veidi enam kui aasta jagu tihedaid arutelusid. 2018. aasta novembris avaldas komisjon analüüsi, millega vaadeldi kaheksat stsenaariumi EL-i kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks kuni aastani 2050. Väga kiirelt läks arutelu aga kaheksalt stsenaariumilt vaid kahele, mis võimaldasid aastaks 2050 jõuda kliimaneutraalsuseni.

Pikad ja rasked arutelud jõudsid 2019. aasta lõpuks kahe tulemuseni – juba viidatud ülemkogu otsus ja Euroopa rohelepe, mis seadis kliimaneutraalsuse EL-i järgmise 30 aasta kasvustrateegia keskseks fookuseks. Selleks, et kliimaneutraalsus ei jääks vaid sisutühjaks lubaduseks, lubas komisjon roheleppes, et see eesmärk pannakse kirja uude Euroopa kliimaseadusesse.

Ülemkogu otsusest seaduse eelnõuni paari kuuga

Riigijuhtide luba käes, asus komisjon kibekiirelt tööle ja vaid mõni kuu hiljem, neljandal märtsil, esitleti uut määrust pealkirjaga „Euroopa kliimaseadus.“

Dokument ei ole kuigi mahukas. Peamine eesmärk oli panna paberil mustvalgelt kirja, et „liidu õigusega reguleeritud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine kogu liidus tasakaalustatakse hiljemalt 2050. aastaks ning seega vähendatakse selleks ajaks netoheide nullini.“ Ometi mahtus sinna veel mõni huvitav lõik, millest tasub kirjutada.

Esimene neist on kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoor. Nimelt soovib komisjon luua 2030-2050 aasta vahele kasvuhoonegaaside vähendamise trajektoori. Ettepaneku järgi saaks komisjon õiguse hinnata EL-i edusamme kliimaneutraalsuse poole liikumises ja vajadusel liikmesriikidele soovitusi anda, mida nood peaksid siis arvesse võtma. Kui neil muidugi jube head põhjust nende soovituste ignoreerimiseks poleks.

Märtsis toimunud keskkonnanõukogul, kus komisjon kliimaseadust esmakordselt EL-i keskkonnaministritele esitles, oli näha, et trajektoor ja komisjonipoolsed soovitused polnud paljude meelest kuigi hea mõte. Seega võib arvata, et keskkonnaministrid otsustavad kliimaseadust omavahelises kokkuleppes veidi muuta.

Seda keskkonnanõukogu tasub muidu täiesti tõsiselt järgi vaadata. Esiteks saab seal kuulda, mida oli Greta Thunbergil öelda EL-i keskkonnaministritele ja teiseks saab seal näha, kuidas ma Eesti sõnavõtu ajal taustal nihelen.

2030 kliimaeesmärk

Teine väga huvitav aspekt komisjoni ettepanekus on kindla 2030. aasta kliimaeesmärgi puudumine. Hetkel kokku lepitud 40% vähendamise eesmärgi asemel leiab hoopis lause, et komisjon „uurib võimalusi seada uus 2030. aasta eesmärk, milleks on vähendada heidet 50–55 % võrreldes 1990. aastaga.“

Nagu oma roheleppe postituses juba kirjutasin, avab see lause üsna keerulise arutelu, mis muudab järgneval paaril aastal ilmselt üsna oluliselt kogu EL-i kliimaalast seadusandlust. Praegu on veel vaikus enne tormi sest enne lõpliku ettepaneku tegemist (kui palju peaks ambitsioon vahemikus 50-55% olema), lubas komisjon selle otsuse mõjusid hinnata. See analüüs peaks nüüd kohe-kohe ilmavalgust nägema ja siis läheb põnevaks. Aga sellest juba järgmistel kordadel…

Kõiki tehnilisi detaile, mis kliimaseadusesse kirjutatud on, ei hakka ma teile siin lahti kirjutama. Ära mainimist väärib küll aga ka neljas artikkel, mis käsitleb kliimamuutusega kohanemist. Isegi kui kogu maailm suudab oma kasvuhoonegaaside heite piisaval määral koomale tõmmata, peame siiski kohanema tulevikus soojema maailmaga. Palju sel teemal küll praeguses staadiumis öeldud ei ole – viidatud on vaid Pariisi leppele ja liikmesriikide kohanemisstrateegiatele ja -kavadele. Ilmselt muutub kliimamuutusega kohanemine aga aasta-aastalt olulisemaks. Ilmselgetel põhjustel.

Nii lühidalt ongi siis võimalik kliimaseadus kokku võtta. Nagu aga öeldud – protsess sellega on alles algamas. Esiteks plaanib komisjon ise sinna uue 2030. kliimaeesmärgi lisada. Teiseks soovivad nii Euroopa nõukogu kui ka parlament ilmselt sinna omajagu muudatusi teha. Parlamendi keskkonnakomisjon on näiteks juba teada andnud, et näeks 2030. kliimaeesmärki hoopis 60% juures mitte 50 ja 55% vahel. Näis, mida ülejäänud parlament sellest arvab.

Fotol on Euroopa Komisjoni roheleppe juhtiv asepresident Frans Timmermans, esitlemas Euroopa kliimaseadust. Foto autor on Lukasz Kobus ja see kuulub Euroopa Liidule.

One Reply to “Kliimaseadusest”

Comments are closed.