Euroopa rohelepe ei ole suunatud vaid keskkonna säästmisele. Euroopa komisjon otsustas seda nimetada kasvustrateegiaks, pannes fookuse tugevalt majandusele. Milline saab olla aga majandustegevus, mis täidab ka roheleppe keskkonna ja sotsiaalseid aspekte? Sellele küsimusele saab esialgseid vastuseid märtsi alguses Euroopa Komisjoni poolt esitletud ringmajanduse tegevuskavast – „Uus ringmajanduse tegevuskava – Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“.
Mis on ringmajandus?
Ringmajandus on majandusmudel, mille eesmärk on võimalukult suur osa majanduses tekkivaid jäätmeid ära kaotada ja ressursse võimalikult kaua ning jätkusuutlikult kasutada. Kõige lihtsam on seda mõista võrdluses traditsioonilise lineaarse majandusmudeliga, kus ressursse saadakse loodusvaradest, nendest tehakse tooteid, mida tarbijad kasutavad ja siis jäätmetena ära viskavad.
Ringmajanduse mudelis püütakse uute loodusvarade kasutamist oluliselt vähendada, luues tooteid, mis peavad kauem vastu, mida on lihtne parandada, uuskasutada ja taaskasutada. Asjad, mida enam kasutada ei saa, on sisendiks uutele toodetele ja neid ei kõrvaldata majandusest prügimägede või põletite abil.
Tooted ja teenused mõeldakse läbi nii, et nende keskkonnamõju oleks kogu nende olelusringi vältel võimalikult väike. Näiteks valitakse materjalid, mida on lihtne taaskasutada ja/või mis on väga vastupidavad. Toode disainitakse nii, et selle tootmisel ja tarbimisel tekkiks võimalikult vähe jäätmeid. Juba tootmise ajal mõeldakse ka sellele, mis saab tootega, kui tarbija seda enam ei vaja – kas see jõuab tagasi tootjani, kes selle materjale uuesti kasutab või liigub see hoopis mõnda teise protsessi.
Ringmajandus on tihedalt seotud ka jagamismajandusega, mille keskne mõte on, et tarbija ei pea harva vajaminevaid (või tihti tootja poolset hooldust vajavaid) asju ilmtingimata omama. Muutes asjade rentimise või laenutamise väga lihtsaks, on tarbijal mõistlikum need ostmata jätta. Näiteks, kui õmblusmasinat või akutrelli on vaja vaid mõned korrad aastas.
Milleks meile ringmajanduse tegevuskava?
Rohepööre ei saa õnnestuda ilma kestliku tarbimise ja tootmiseta ning ringmajandus mängib selles üleminekus võtmerolli. See oli Euroopa Komisjonile selge juba aastal 2015, mil võeti vastu esimene ringmajanduse tegevuskava koos 54 tegevusega.
EL-i esimese ringmajanduse tegevuskava raames uuendati EL-i jäätmeseadusandlust uute taaskasutuse eesmärkidega, tehti vabatahtlik kokkulepe tootjatega, et suurendada taaskasutatud plasti turgu, seati karmid reeglid ühekordsetelt kasutatavatele plastist toodetele, tugevdati ökodisaini jne. Aastal 2019 avalikustatud analüüsis anti teada, et tegevuskava eesmärgid said täidetud.
Ringmajanduse esimese tegevuskava edukas lõpp jõudis kätte just siis kui Euroopa Komisjoni asus juhtima uus ja kõrge roheambitsiooniga Ursula von der Leyeni tiim. Tehtud olid suured ja olulised sammud, kuid see oli vaid algus. Vaja oli paika panna järgmised etapid ja just seda tehti uue ringmajanduse tegevuskavaga.
Puhtam ja konkurentsivõimelisem Euroopa
Uue ringmajanduse tegevuskava tegeleb toodetega kogu nende olelusringi vältel. Võrreldes eelmise tegevuskavaga on suurem fookus toodete disainil ja tootmisele, et hoida ressursid EL-i majanduses nii kaua ringlemas kui võimalik.
Selleks pakub Euroopa Komisjon välja uue kestliku toote poliitika seadusandluse, mille eesmärk on tagada, et EL-is müüdavad tooted peavad kauem vastu, on lihtsamad uuskasutada, parandada ja taaskasutada ning sisaldavad võimalikult suures osas taaskasutatud materjali.
Lisaks tootjatele, on fookuses ka tarbijad. Komisjon plaanib tagada tarbijatele usaldusväärse informatsiooni toodete vastupidavuse ja parandamislihtsuse kohta. Siinjuures plaanitakse rõhku panna digilahendustele nagu digipass, täägimine ja vesimärgid.
Uues tegevuskavas pööratakse enim tähelepanu seitsmele sektorile, kus tarbitakse enim ressursse ja ringmajanduse potentsiaal on kõrge:
- Elektroonika ja IT;
- Akud ja sõidukid;
- Pakendid;
- Plast;
- Tekstiil;
- Ehitus ja hooned;
- Toit.
Nendes sektorites plaanitakse erinevaid meetmeid, et enam tooteid oleks kättesaadavad teenustena, asjad peaksid kauem vastu ja oleks lihtsamini parandatavad, tootmisel tekkiks vähem jääke ning tarbimisel vähem jäätmeid. Võimalikult paljud ühekordselt kasutatavad plastist tooted kaotatakse ära ja mikroplasti lisamist kosmeetikasse piiratakse.
Näiteks plaanitakse üle vaadata tööstusheite ja ökodisaini direktiivid, ökomärgise määruse reeglid ja kriteeriumid, toote keskkonnajalajälje põhimõtted ning rohehangete kriteeriumid. Ka hinnatakse, kuidas rahvusvahelise kaubanduse kontekstis toodete keskkonna ja sotsiaalseid aspekte enam arvesse võtta.
Vähem jäätmeid
Uue ringmajanduse tegevuskavaga püütakse luua majandus, milles tekib võimalikult vähe jäätmeid. See tähendab, et ühiskond peab jäätmeid hakkama nägema kvaliteetse ja väärtusliku ressursina. Lisaks juba eelpool mainitud tegemistele, uurib komisjon, kas selle tagamiseks oleks võimalik luua ka EL-i ülene mudel jäätmete eraldi kogumiseks ja märgistamiseks.
Kõik see võib suurendada ohtu, et probleemsemad jäätmed viiakse taaskasutamise asemel illegaalselt EL-ist välja riikidesse, kus on madalamad keskkonnanõuded. Selle ära hoidmiseks plaanib komisjon vaadata üle jäätmesaadetisi käsitlevad EL-i eeskirjad, et piirata negatiivse keskkonna- ja tervisemõjuga jäätmete eksporti kolmandatesse riikidesse.
Uus ringmajanduse tegevuskava on üks olulisemaid alustalasid Euroopa roheleppes panustades oluliselt nii kliimaneutraalsuse eesmärki kui ka keskkonna ja inimese tervisega seotud eesmärkidesse. Ilma suurte edusammudeta ringmajanduses, on raske ette kujutada roheleppega kooskõlas toimivat majandust. Seega tasub eelpool kirjeldatud arengutel järgnevatel aastatel kindlasti silma peale hoida. Kauem vastupidavamad ja keskkonnasõbralikumad tooted on igatahes tore lubadus.
Fotol on Euroopa Komisjoni keskkonna, ookanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius esitlemas uut ringmajanduse tegevuskava. Foto autor on Lukasz Kobus ja see kuulub Euroopa Liidule.