Selge ja kergesti mõistetav kommuniaktsioon on mulle alati tähtis olnud. Kui tegelesin aktiivselt keskkonnateadusega, püüdsin selle kõrvalt mõelda ka teaduse populariseerimise. Oma kire popkultuuri vastu olen ma vorminud podcastiks Popkulturistid. Tehnoloogiahuvi olen väljendanud kirjutades tehnoloogiaportaalile Geenius ja ajakirjale Digi.
Ka avalikus sektoris töötades olen aastate jooksul teinud erinevaid infokirjasid ja kodulehti, millega oma kolleege keskkonna teemaliste arengutega kursis hoida. Ka see blogi on üks nendest väikestest katsetustest.
Rohepööre on Euroopas (ja tegelikult kogu maailmas) aina jõudu kogumas ning infot erinevate poliitikate, lahenduste, raportite, tagajärgede ja muu kohta tuleb pidevalt juurde. Kuna töötan nende teemadega igapäevaselt esindades Eesti keskkonnapoliitilisi huve Euroopa Liidu nõukogu juures, tundsin, et saan ehk selles infotulvas olla pädev kuraator.
Plaanin teieni koondada infot Euroopa Komisjoni uute keskkonnaga seotud algatuste kohta, parimaid praktikaid kogu maailmast ja mõtteid ekspertidelt. Kui tunnen end pädevana, püüan juurde tuua ka enda hinnanguid, ent üldiselt püüan olla võimalikult neutraalne.
Mu eesmärk ei ole kindlasti hoomata selles blogis kõike olulist, mis rohepöördega seotud on, lihtsalt asju, mis mulle endale enim silma jäävad.
Kuidas see lõpuks välja tuleb? Vaatame koos.
Miks te peaksite minu kirjutisi tõsiselt võtma? Kui soovite mu pädevust hinnata, võite lugeda mu tausta ja otsustada ise, kas tasub tõsiselt võtta või mitte.
Kellele see blogi on? Peamiselt keskkonnahuvilistele, avaliku- ja erasektori esindajatele, ajakirjanikele ja teistele, keda mu kirjutised kõnetavad.
Foto: Dati Bendo, Euroopa Komisjon